Pannileib

mina olen Liina ja ma olen Saaremaalt pärit. Ja nagu näiteks hr Abikaasal kama suhtes, olid mul pehmelt öeldes segatud tunded pannileiva suhtes. Pannileib on „so“ lääne-saaremaa, et minu ida-saare vanavanemad vähemasti minu mäletamist mööda seda küll kunagi ei teinud. Küll tegi seda “läänele” lähemal sündinud teine vanaisa. Aga sealt pärineb minu kindel veendumus, et nö „põhjaks“ on järelejäänud supipära. Sellisel teel saadud pannileib ei olnud meie peres üleliia populaarne, ja seda mitte ainult minu meelest. Ma vist olen ühe korra seda ise ka proovinud teha, ülikooli ajal, piimasupi baasil. Riivitud kartulist pannileiva kohta puudub mul jälle igasugune mälestus. Aga kui Aire äratas oma vanaema pannileiva „üles“, siis ma ei saagi aru, miks mul nii kaua aega läks, et seda ise teha. Ja nüüd ma olen mitu korda teinud, sh tatrajahu baasil, ja väga hea on. Ja pööranud selle usku veel mõnegi inimese;)

• u 300 gr rasvasemapoolset suitsuliha
• 2-3 sibulat, hakituna
• u 5 dl piima
• 2 muna
• nii palju jahu, et moodustuks hapukoorelaadne taigen

haki liha ja sibulad, lisa sinna muna, sega läbi, siis lisa piim ja jahu, kuniks segades moodustub hapukoor (tatrajahuga variandi puhul panin ma igaks petteks 2 muna, ei saanud ka halb. Aga kuna meie ahi küpsetab ainult alt, siis on väljanägemine selle jahuga pehmelt öeldes hall. Maitse ei kannata, mis on oluline). Sega läbi, vala ahjuplaadile, jälgi, et singitükid ühtlaselt jaotuks & küpseta u 20 minutit. Sooja ja leigena on väga hea, järgmisel päeval pole ka paha, kui seda nii kauaks jätkub, aga on tiba kuiv.