Pasta mereandide ja juustukrõpsudega
Juustukrõpse valmistan ma tavaliselt parmesanist, aga tegelikult sobivad ka muud juustud, nt täitsa tavalise Eesti juustuga on samuti ok olnud. Krõpsud sobivad igati hästi pastade, püreesuppide ja risotode lisandiks, samuti võib neid nautida suupistena, nt õlle v veini juurde. Kasutasin seekord vähemalt 24 kuud laagerdunud Džiugas Delicate juustu. Sama toodet (ainult natuke nooremat) kasutasin ka ühe jube hea õllesaia valmistamisel. See küpsetis, kuhu kulub ära terve pudel õlut, on edasiarendus mu uues raamatus olevast õllesaiast, kuid sisaldab veel praetud sibulat ja riivitud juustu ehk on minu arvates veelgi parem :)
Pean ütlema, et see õllesai on üks enim tagasisidet saanud retsept mu teisest raamatust, viimase kuu jooksul on mu suureks rõõmuks igal sünnipäevapeol keegi tutvusringkonnast öelnud, et ta ise v mõni tema lähedastest v tuttavatest saia on teinud ja see on tema uueks lemmikuks saanud. Mul on selle üle hullult hea meel!!!:) Ja see sai on tõesti lihtne küpsetis! Niiet ka raamatus olev retsept on igati ok, aga lihtsalt mul on see “mure”, et ma ise väga ei armasta teha ühtesid ja samu toite, vaid tahan pidevalt uusi asju katsetada ja välja mõelda, niiet tuunin pidevalt ka enda retsepte, samuti proovin igal võimalusel olemasolevates toitudes igasuguste nüansside muutmist, va juhul, kui on vaja kindlapeale välja minna ja juba “sisse töötatud” roog valmistada. Võin vabalt ühte kooki kasvõi 10 korda küpsetada, et saada täiuslik ja 100 % toimiv retsept, aga kui tulemus on käes, siis tahaks juba uue retsepti käsile võtta, mitte “vana” järgi veel 100 korda küpsetada … Aga no mõned toidud ja koogid on ikkagi nii head, et neid pidevalt teen, kuigi enamasti siiski erinevates variatsioonides ja lisanditega :)
Seetõttu ei sobi ma kokaks (ma selle all pean silmas “päris kokaks” ehk seda ametit restoraniköögis pidavaks inimeseks), sest minu rutiinitaluvus on umbes nulli-lähedane ning mul on vaja pidevalt midagi uut ja huvitavat, et mul tore oleks:) Ma ei saa eriti pikalt ühe koha peal “istuda” ja ühtesid samu asju teha – olen selleks liiga kärsitu ja kannatamatu. Aga kuna pole halba ilma heata, siis loodus (või Jumal või universum – kuidas kellelegi) kompenseerib minu püsimatut loomust suhteliselt hea mäluga, tänu millele olengi saanud endale siiani lubada vähest paigal istumist (nt õpikute taga) ja teha pidevalt midagi põnevat:) Ja just seetõttu sobib mulle mu praegune elu kohe eriti hästi, sest iga päev on hullult tore ja eriline, kunagi ei tea, millal keegi helistab v kirjutab ja mõnda põnevat projekti v koostööd pakub … :)
Eelnevas jutus on tegelikult ka põhjus, miks ma telekat (va Terevisioon, mis mul tööd tehes või süües taustaks mängib, kui sel ajal juhtun kodus olema) ei vaata, sest ma ei suuda lihtsalt niisama ilma mitte midagi tegemata diivanil istuda. Minu jaoks on paraku kümneid kordi kergem tunnikene pargis joosta, kui tund aega mitte midagi tegemata lihtsalt teleka ees vedeleda! Seda enam, et alati on ju midagi teha – selle tunni ajaga jõuan küpsetada juba vähemalt ühe koogi või nt paar akent ära pesta, blogipostituse valmis kirjutada, mõne töös oleva artikli mustandit täiustada või mida iganes kasulikku korda saata :)
Mis aga pasta retsepti puutub, siis see ilmus 30. aprilli Eesti Ekspressi Gurmee lisas, kus oli ka mu lugu tuntud telekokk Jazz’i (Rainer Härm) mälestuseks toimunud hästi põnevast ja informatiivsest grilliüritusest, kus mul oli võimalus osaleda.
Vaja läheb:
- 100 g parmesani vm meelepärast juustu (krõpsude jaoks)
- 1,2 dl valget veini
- 2 tomatit
- tšillihelbeid või värskelt jahvatatud musta pipart
- 1 küüslauguküüs
- 300 g lõhefileed või soolvees krevette või vähisabasid
- peotäis hakitud peterselli (soovi korral)
- 250 g pastat
- peotäis riivitud parmesani

