Pavlova õunte ja vaniljekreemiga

Selle koogi näol on tegemist ühe minu isikliku lemmikuga, sest munavalgevahtu armastan ma nii koogi peal, nt nagu siin, kui ka koogina ehk pavlovat. Samuti armastan ma mõnusalt hapukaid antonovkaid absoluutselt igal kujul! Ja lisaks veel ei saa mul mitte kunagi küll ei vaniljekastmest ega -kreemist. Pealegi on mõlemad alati perfect match nii õunte kui ka beseekoogiga. Viimase puhul aga ongi selleks, et seda vaniljekreemi ja – kastmega kokku sobitada, vaja midagi hapukamat magusate maitsete tasakaalustamiseks, milleks eriti hästi sobivadki marjad ja puuviljad. Kook sai tegelikult nö “alguse” sellest, et plaanisin teha hoopis ühte teist vaniljekreemiga kooki, aga kuna kreemi jaoks läheb vaja viite munakollast, siis oli vaja leida kasutus ka munavalgetele. Seega pavlova oli justkui loogiline valik, sest miks mitte ühendada mõnus pehme besee hapude õunte ja kreemja vaniljemaitselise kattega?!:) Blogisse jõuab see kook aga paraku alles peale mitmekordset küpsetamist, sest selle koogi puhul on taaskord see probleem, et saab liiga kiirelt otsa… Aga kook ju peabki ometi selline olema, mida ka muidu mitte-magusa-sõbrad vähemalt teist tükki juurde tahavad, eksju?:) Pavlova teen ma alati täpselt nii nagu siin kirjas.

Täidis:

Õunad puhastada ja lõigata tükkideks. Kui ära koorid, siis võib teha ka viilud, aga kuna mina põhimõtteliselt koduseid õunu ei koori, siis lõikan ma need tükkideks, et parem lusikaga süüa oleks. Kuumuta potis või, sidrunimahl ja suhkur kuni või ja suhkur on sulanud. Võta pliidilt ja sega sisse Calvados vm kange alkohol. Piserda õunu seguga ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 10 minutit kuni õunad on pehmed. Teine variant on lisada õunad ja Calvados potti suhkrusegu sisse ja siis need potis pehmeks kuumutada. Mulle see ahju-variant meeldib rohkem, aga potis hautamine on kiirem ja lihtsam, nt vähem nõudepesu:)

Vaniljekreemi olen ma selle koogi puhul teinud Kuldse magustoiduraamatu õpetuse järgi. Kui aga sealseid juhiseid täpselt järgida, siis on tulemuseks pigem vaniljekaste, niiet siia ma panen muudatustega õpetuse, et saaks ikka ilusti vaniljekreemi. Vaniljekreem5 munakollast 150 g suhkrut 3-4 spl maisitärklist (vastavalt sellele, kui paksu kreemi tahad) näpuotsatäis soola 500 ml piima 2 tl vaniljeessentsi v 1 Tonka uba Vahusta munakollased ja suhkur heledaks ja kreemjaks. Klopi juurde maisitärklis ja sool. Soojenda piim keemiseni, lisa munasegule ja sega ühtlaseks. Pane segu potti ja kuumuta madalal kuumusel u 10 minutit kuni kreem pakseneb. Esimesed 5 minutit sega puulusikaga, järgmised 5 min klopi pidevalt vispliga, et klimpe ega tükke ei tekiks. Võid natukene lõpu poole kuumust kõvemaks keerata, aga siis sega eriti hoogsalt, et kreem põhja kinni ei jääks. Kui kreemi paksus on piisav, siis võta pott kohe tulelt, sega sisse vaniljeekstrakt v riivi Tonka uba. Kui vaniljekreemi kohe ei kasuta, kalla see kaussi ja kata kreemi pind (NB mitte kauss!) toidukilega. Alternatiivina võid kreemi pinnale panna või tükke – need takistavad naha tekkimist ja hiljem saad või ilusti kreemi sisse segada.

Kuna ma aga taaskord esimesel korral järgisin sõna-sõnalt retsepti, mistõttu tulemuseks oli kreemi asemel hoopis vaniljekastme moodi kreem, siis tegin poolest kogusest vaniljekastmest ja vahustatud 200 g vahukoorest koogile katte. Selleks vahustasin vahukoore ja segasin õrnalt spaatliga alt üles tõstes vahukoore jahtunud vaniljekastme hulka. Vahukoorekatte võid ka üldse ära jätta ja serveerida kooki niisama koos vaniljekastmega.

Teise poole vaniljekastme saab panna lauale, et igaühel oleks võimalik seda ise oma koogitükile maitse järgi lisada. Järelejäänud kastet aga saab nautida koos mõne teise õuna- v šokolaadikoogiga, sest külmkapis õhukindlalt suletud anumas peaks see paar päeva ilusti seisma.