Rabarberikook, mannaga
Ja homsest postitusest on saanud juba üle-ülehomne. Vabandused ette-taha ja üles alla.
Mina ei tea kust sel Nigel Slater’il need mõtted tulevad, aga ma olen leidnud juba õige mitu kooki, mis mulle täitsa meeldinud on. Ja see on suur asi. Arvestades, et mulle tegelikult eriti ei meeldi koogid. Ja kook ei ole magustoit (imho).
Aga kook on selline imelik. Mannaga (peenemalt polentaga). Ja mul tekkis küll kohe alguses kahtlus, et kuidas see manna küll pehmeks läheb ja ega liiga tihke ei jää. Läks küll ja ei jäänud ning pealt sai mõnus krõbe.
(Tender II, lk x)
Kõigepealt tuleb võtta poolkilo rabarberit, 50 g suhkrut ja u 4 spl vett. Rabarber lõigata suurteks tükkideks, panna ahjuvormi, raputada peale suhkur ja niristada vesi ning küpstetada 180 C ahjus kuni rabarber on pehme aga hoiab kuju. Slateril on mingid imerabarberid, ta küpsetab neid tervelt neid tervelt 40 minutit. Minu meelest on 20-ga täiesti piisavalt pehmed. Kui küpsenud, siis võib sõelale nõrguma panna (aga ei pea).
Taigna koostisosad on sellised:
- 125 g jämedat mannat (polentat)
- 200 g jahu
- 1 tl küpsetuspulbrit
- tera jahvatatud kaneeli
- 150 g suhkrut
- ühe väikse apelsini riivitud koor
- 150 g võid
- 1 suur muna
- 2-4 sl piima
- 1 sl demerara suhkrut (või natuke rohkem)
Sega manna, jahu, küpsetuspulber, kaneel ja suhkur kokku (kogu segamisprotseduuri võib teha ka köögikombainiga). Lisa apelsini riivitud koor ja või ning näpi ühtlaseks puruks. Lisa natukese piimaga klopitud muna ning sega ühtlaseks (üle ei tasu pingutada). Pane 2/3 taignast koogivormi, selle peale lao rabarberi tükid. Ülejäänud tainas näpi katteks peale (ei pea kõike ära katma) ning riputa peale natuke suhkrut ja küpseta (ikka 180 C ahjus) umbes 45 minutit.
