Rugelach küpsised
Viimasel ajal on minu postitused üsna harvaks jäänud, kuigi blogiga alustades arvasin, et vähemalt 2 korda nädalas ikka kirjutan. Selline arusaam tuli sellest, et olen juba tükk aega jälginud erinevaid eesti toidublogisid ja enamik neist uuenevad minu Feedly* readeris üsna tiheda intervalli tagant. Kuidas need autorid küll jõuavad – valmistada midagi head ja erilist süüa, komponeerida see kaunilt ja pildistada suud-vett-jooksmapanevalt üles (lisaks arvestades päevavalguse olemasoluga), heal juhul fotosid veidi töödelda ja siis kirjutada sisukas postitus. See on tükk tööd peale päevaseid kohustusi, lisaks tahaks ju veidi aega eraldada ka sportimiseks, lugemiseks, seltsieluks ja nii edasi.
Samas on blogimisel suur võlu. Postituste kirjutamine võimaldab korraks enda sisse vaadata ja mõtteid korrastada ning ega jagamise rõõmgi vähem oluline pole. Ka loodan nõnda arendada oma kirjutamise oskust. Ma nii imetlen kirjanikke, kes maalivad oma loost kujundlike näidete abil pildi, mis hakkab lugeja peas oma elu edasi elama. Näiteks eestikeelsete toidublogide hulgas on lugemisrõõmu pakkunud Liina toredad kirjatükid siin või Silja põhjalikud ülevaated kokanduse “köögipoolest” siin. Isegi olin keskkooli ajal päris tubli sulesepp, kuid kahjuks tunnen, et sujuva loovkirjutamise oskus on vahepealsete aastatega kusagile kadunud. Ehk blogimine natuke tuletab jälle meelde, kuidas need asjad käivad. Ühesõnaga, järgmisel aastal uue hooga, olge valmis!
Aga nüüd pildil olevate küpsiste juurde. Tegu on juudi köögist pärit toorjuustutainast valmistatud jõululike küpsetistega, mis tavaliselt on küll väikeste sarvesaiade kujulised. Ilmselt just toorjuust on see, mis muudab tekstuuri väga huvitavaks – küpsised ei ole krõbedad, samas ka mitte pehmed ega pudisevad. Tõesti head on. Valmistamine võtab küll veidi aega, sest taigen peab kaks korda külmas seisma. Mina valmistasin taigna õhtul, panin ööks külmkappi, rullisin hommikul enne tööleminekut lahti, lisasin täidise, seejärel panin uuesti külmkappi ja küpsetasin alles õhtul peale tööd. Alles jahtunult võiks neid süüa ka.
Jätka lugemist »
