Seenepäevad Loodusmuuseumis
Küsi ja sulle antakse, nagu ütleb mu kallis kursaõde Triin. Ütleme, et juhtud taipama, et seenetarkust ei ole sulle just kamaluga jagatud ja isiklik väike taskumükoloog praegu väga tarvilik vara oleks (mitte raamat, vaid ikka selline, kes sulle piki pead annab, kui vale seent korvi tikud toppima). Vualaa! Kohe korraldataksegi üks tore üritus, kuhu suur hulk märkimist väärivaid seeni kohale taritud ja kõiki nii lähedalt vaadata saab kui vähegi soovi on. Küsida saab ja isegi oma seenega võib tulla, kui endal tuvastamisega raskusi. Nimelt 17 ja 18.septembril on Eesti Loodusmuuseumi õuealal käimas Seenepäevad ja terve hoov on paksult seeni täis. Käisin, nägin ja vaatasin. Natuke sain targemaks, mõni asi muutus kõvasti segasemaks, aga ega keegi pole öelnudki, et seeneteadus mingi lihtne asi on. Ja kuigi söögiseen tähendab tingmärgil lihtsalt söödavat seent ja maitseomadused ikka kuskilt mujalt välja tuleb peilida, tasub näitust vaatama minna küll.
 |
| Vasakul: Tamme-Kivipuravik, mis on kirjade järgi värskelt mürgine, söödav kupatatult. Paremal: Harilik Kivipuravik, millle võib kohe pannile panna. |
 |
| Kirbe pilvik – söödav kupatatult |
 |
| Ere pilvik – söögiseen ka kupatamata |
 |
| Heinikud. Vasakul: söödav Maaheinik, Paremal: mürgine Valge heinik |
 |
| Kurjad seened said ka korraks purki |
 |
| Kollakaspruun kärbseseen – tuleb välja, et kupatatult söödav? |
 |
| Punane kärbseseen – lihtsalt ilus |
 |
| Püramiid-soomussirmik – täitsa mürgine teine |
 |
| Suur sirmik – kena söögiseen ja väga maitsev pealegi |
Murukerad ja murumunad.
Mõned täitsa teistmoodi seened ka. Harikud ja lehterüdik – viimane on looduskaitsealune liik ja väga kaunis lõheroosa seeneke.
Ja muidugi on ka Loodusmuuseumi siseruumides vaatamist palju nii suurtele kui väikestele.
