Seljanka
Sellepärast otsustasime midagi ette võtta.
Oli üks tormine laupäev. Viis istutajat. Kaks istutustoru. Kaks tuhat kuuseistikut. Üks hektar lageraielanki.
Seltskond kõikse targemaid, kes teavad kõigest kõike ja kelle puhul on täiesti aktsepteeritav teatada keset koogisöömist surmtõsise näoga: sellel koogil ei ole mitte mingit maitset 
.
Ja menüü, mis püsis iga päev kõigil toidukordadel üpris muutumatuna 
– nimelt seljanka (mis maitses kõige paremini loomulikult keset lanki otse lõkkelt tulnuna), heeringa-võileivatort, šokolaadikook ja rabarberi-kohupiimakook.
Ning hoolimata tormituulest ja sellest, et mu kaks päeva tagasi (ilmselt koos suurema osaga tarkusest 
) eemaldatud tarkusehammas oma puudumist kogu aeg meelde tuletas, sai taas kinnitust tõsiasi, kui vähe on tegelikult tõeliselt olulist.
Viimasel ajal on olnud palju, mille üle mõelda. Kujutlusvõime tõstis järjekordselt käed ja kapituleerus reaalsuse ees. Ja ma olen endiselt suuteline imestama. Elu on ikka hämmastav!
Muusika: Arvo Pärt “Spiegel im Spiegel”
Seljanka
(allikas: S. Masso “Rahvaste toite”)
- 2 l lihapuljongit
- 100 g keedetud veiseliha
- 150 g keedetud sealiha
- 100 g sinki
- 100 g viinereid
- 2 sibulat
- 2 hapukurki
- 2 sl kappareid
- 75 g musti oliive
- 50 g tomatipüreed
- 50 g võid
- pool sidrunit
- soola, pipart
Haki sibul ja kuumuta potis või sees läbi, lisa juurde tomatipüree ning hauta paar minutit. Lisa hakitud kurk, puljong ja maitseained ning kuumuta keemiseni. Lisa hakitud liha, sink ja viinerid ning kapparid, oliivid ja sidruniviilud. Serveeri hapukoorega.
Selline on nö kiirversioon seljankast, mis eeldab, et puljong ja liha on varem valmis keedetud. Vastasel juhul tuleb alustada puljongi keetmisest (puljongikuubikuga kindlasti head tulemust ei saa), milleks sobib võtta tükk veiseliha ja kondiga sealihatükk. Valmis puljong kurna, liha eemalda kontidelt ning tükelda.
