Šokolaadikook valge trühvlikreemiga

Aeg  on lõigata lahti kook. Siinsel blogil täitus mõned päevad tagasi neljas aastaring. Mõelda vaid, ma pole ikka veel tüdinenud seda täitmast! Kuigi, jah, mõningast intensiivsuse langust on märgata. Vahest tulevad sisse liiga pikad pausid, mis mind rahutuks teevad. Tasakaalu saan tagasi alles siis, kui olen leidnud  jälle mahti mõne retsepti saamisloo kribada ja pildi klõpsutada. Ma ei hakkagi väitma, et see kõik on jube lihtne. Ei ole lihtne, võtab hullult aega, aga teisiti ka enam olla ei oska. Mõnikord tuleb teha ennastületavaid pingutusi, et üürike valge aeg pildistamiseks broneerida. Või siis jälle klapib kõik hiilgavalt ühe toidufoto sessiooni õnnestumiseks, ainult  toidu on mõni pereliige kogemata nahka pistnud! Ja postitus jääb jälle vahele. Teinekord peab seda tiibadega hobust jälle ilmatu kaua ootama.

Aga pildistama võiks ma jäädagi. Kõige magusamad on need päevad, kui võtan ette mitu rooga, kokkan ja pildistan. Hiiglama mõnus on, kui seda saab teha kogu päeva ja ei pea kella vaatama, ega kuhugi kiirustama. See on kvaliteetaeg iseendaga:) Selleks see blogi ongi, et seda puhta rõõmuga täita. Kuskilt on kõrvu jäänud, et jaanuari lõppu loetakse kõige masendavamaks ajaks aastast. Äkki oli see minu alateadvus, mis just siis rõõmublogi avas?

Mõnikord on tore blogi tagasi kerida ja meenutada. Hea on meenutada varasemaid emotsioone ja elamusi. Ilma blogita üksikasju enam ei mäletakski. Nelja aastaga on kogunenud juba mõndagi.  No neid päris esimesi jäädvustusi  vaadates võib ka  natuke  piinlikust tunda. Samas  on need  nii naljakalt armsad. Minu blogiloo lahutamatud osad. Las nad siis olla, nagu olid.

Aga kook. Kook on täna õige magus ja selle tegi  hoopis minu tütar. Ma olen siin ennegi teda kiitnud, aga vahepeal on ta ikka aina tublimaks muutunud:) Lisaks tordile, sai ta just äsja valmis ka nii vinge väikese musta kleidi, et ma olen lausa kade.

Õmblemise osas olen ma ise küll üsna saamatu. Hädaga saan nööbid ette. Õnneks lubas mu osav tütreke mullegi  kleidi  kokku suristada. Kangas ja tegumood on mul juba  ammu silme ees. Seevastu koogi kohta  sain oma nõu pisut telefoni teel jälle talle jagada. Siis, kui küpsetajal kriitiline hetk käes oli. Võib öelda, et osalesin protsessis:)

Nojah õmblemise osas poleks mul palja nõuga endal miskit peale hakata. Aga õnneks on meie noorel moeloojal ka blogipidamise plaanid peas keerlemas ja siis vajatakse jälle mind fotokaga appi. Ehk saab meist tubli tiim:)

 See ülimaitsev kook jäi mind kiusama. Küpsetasin selle  retsepti täpsustamiseks ka ise. Nüüd olen juba järjest kaks tükki pintslisse pistnud ja ilmselt enne ei lõpeta, kui kook on otsas.  Arvata võib, et see saab saatuslikuks mu taljele, aga mis parata, ma lihtsalt ei suuda nii head kooki söömata jätta. Imeline valge šokolaadi-trühvli täidisega kook võib mind  riidu ajada ihaldusväärse väikese musta kleidiga. Või, noh siis on vist vaja väikese asemel, midagi suuremat. Kui kangast ostma lähen, võtan varuga:)

Loomulikult  soovitan  ma seda tummist šokolaadikooki teilegi, kuid  olge ettevaatlikud, sellest võib sõltuvusse sattuda, samuti nagu blogimisestki.

• 100 g tumedat šokolaadi
• 1 spl võid

Põhi

• 100 g tumedat šokolaadi hakitult
• 4 dl nisujahu
• 1/2  dl kakao pulbrit
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 1 tl soodat
• soola
• 100 g tumedat muscovado suhkrut
• 100 g toasooja võid
• 2 muna
• 200 ml  käesooja piima

• immutamiseks
• mandli-koorelikööri

• 200 g valget šokolaadi
• 2 tl vanilliekstrakti
• 1 tl mandliekstrakti
• 1 spl võid
• 100 ml vahukoort

• 200 g valget šokolaadi
• 200 g toorjuustu(toatemperatuuril)
• 1 tl mandliekstrakti

Tee kõigepealt šokolaaditähed.  Sulata šokolaad veevannil või mikros ja sega juurde või. Vala šokolaad küpsetuspaberiga kaetud alusele ja pane külmkappi. Umbes 10 minuti pärast suru küpsisevormiga tähekujulised kujundid šokolaadi sisse, tõsta tagasi külmkappi. Lase seista veel vähemalt 30 minutit. Seejärel eemalda ülejäänud šokolaad ettevaatlikult äärtest. Lase kujunditel seista külmkapis, kuni kasutamiseni.

Pane ahi soojenema 180 kraadile. Kata  kaks 26 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaberiga ja määri küljed võiga.

Pane toasoe või ja suhkur vahustajasse ja vahusta pehmeks vahuks. Sulata šokolaad ja lisa vahule. Lisa vanilliekstrakt. Sega vahustamist jätkates juurde ükshaaval munad. Eraldi kausis sega jahu, kakaopulber, küpsetuspulber, sooda ja sool. Lisa  osade kaupa kuivained ning piim segule, pidevalt segades. Jaga tainas kaheks ja vala vormidesse. Küpseta 20-30 minutit 180 kraadi juures. Küpsust kontrolli puutikuga, kui koogi sisse torgatud tikk jääb puhtaks on kook valmis. Tõsta vormist välja ja lase jahtuda.

Täidise jaoks kuumuta koor ja või, kuni keemiseni. Lisa  tükeldatud šokolaad ja vaiksel tulel sega pidevalt, kuni šokolaad on sulanud. Lisa vanilliekstrakt ja mandliekstrakst. Tõsta segu sügavkülma tahenema.

Kui koogipõhjad on jahtunud immuta neid likööriga, tõsta peale tahkunud täidis ja aseta peale teine koogipõhi.

Katte tegemiseks sulata šokolaad vesivannil või mikros. Sega vahustades toasooja toorjuustuga ja lisa mandliekstrakt. Määri segu koogi peale ja äärtele. Silu spaatliga pind ühtlaseks ja kaunista šokolaaditähtedega. Lase tordil külmkapis seista. Koogi võib valmis teha ka päev varem.

Kui juhtub nii, et täidis kipub vedel jääma, võib katte ja täidise ained omavahel kokku segada, siis on õnnestumine kindel ja maitse sellest ei kannata.  Segu jätkub siis nii koogi vahele, kui peale määrimiseks.

Siis, kui šokolaaditähti  ka ei viitsi nikerdada, võib juurviljakoorijaga šokolaaditahvlist rullikesi tordi kaunistuseks “hööveldada”.