Spargel Hollandi kastmega

 Eilsest on Tartus saada kodumaist sparglit. Taevalik uudis! Juba eelmisel aastal tundus see kui ebareaalne unenägu, aga õnneks pole see unenägu, nii ongi. Spargel, mille võrsemurdmise krõks on kõrvadele kui kaunis muusikapala, laseb ennast teenida. Lusikatäis rammusat ja kergelt hapukat Hollandi kastet täiendamas spargli õrnmagusat maitset. See on suutäis, millega tavalisest maa- või linnanaisest saab hetkeks mõisaproua. Ja järsku on see klaasveranda ka olemas. Vähemasti kujutluspildis, kui nautida seda suutäit rohelisel murul, ümber linnulaul ja kevad. Ja mis siis, et vaatest puudub kõrge agaaviga lilleklump. Kevad on imede aeg!

Hollandi kastme valmistamiseks on mitmeid eri variante, seda siis tehnoloogia osas. Selleaastane katsetus pärineb USAs 1948. a välja antud raamatust “Cook book for men”. Igavesti põnev lektüür! Minu esialgne mõte, et küllap koosneb kogu see 66 lehekülge külmkapi avamise õpetustest, osutus ikka täiesti ekslikuks. Tegemist on hämmastava kontsentratsiooniga teemal supp-praad-magustoit. Kõlbab lugeda ka naistele :).

• 150 g võid
• 4 munakollast
• 125 ml tulist vett
• kuni 0,5 sidruni mahl
• soola

Hollandi kastme tarvis kuumuta potipõhjas või, et see oleks kuum (mitte keema lasta!). Lisa vähehaaval lahtiklopitud munakollased, samal ajal segu hoolikalt vispeldades, et munakollane tükki ei läheks. Edasi lisa vispeldades vähehaaval keemast võetud vesi ja kuumuta madalal tulel või vesivannis hoolikalt edasi vispeldades, kuni mass muutub heledaks ja pakseneb hapukooretaoliseks. Keema ei tohi lasta, muidu tuleb munapuder. Ausalt öeldes pole ma vesivannis kuumutamisega eriti jahmerdada viitsinud. Kui näen, et segu läheb liiga kuumaks ja saabub kriitiline hetk, tõstan poti pliidilt õhku ja klopin usinasti, väike jahtumine tõmbab kastme taas ühtlaseks. Kui kaste on sobiva paksuse saavutanud, lisa osade kaupa sidrunimahl ja sool, timmi nende kahega maitse paika. Hoia valmis kaste serveerimiseni soojas.

Keeda sparglid, pošeeri munad, valmista kiire tomatisalat ja serveeri kõik koos, krooniks seesama Hollandi kaste.

Vasakul on pardimuna ja paremal kodukanamuna, kusjuures munakollased lähevad iga päevaga üha kuldsemaks.

Lõpetuseks üks võrdlus ka. Nimelt kohtab viimasel ajal inglisekeelsetes toiduajakirjades üha enam pardimunade kasutamist. Kanad oleks nagu out ja kõlbaksid üksnes supi sisse ning pardid täiega in.  Taluturul on müügil Kopra Karjamõisa ilusad valge koorega pardimunad. Keetsin siis võrdluseks mõned pardimunad ja mõned kodukanade munad. Räägitakse, et pardimuna on kollasem kui kanamuna – ei miskit, räägitakse, et pardimuna on rikkalikuma maitsega – ei saanud aru, räägitakse, et pardimuna on suurem – kõik oleneb linnukeste tõust. Keetes ja pošeerides jääb pardimunavalge kergelt läbipaistev ja sinakas, lisaks muneb part vaid kevadperioodil. Moevärk, või kuis?

Spargliroa retsepti leiab ka Lõunakeskuse Taluturu kodulehelt.