Spinat, kikerhernes ja praetud muna

See retsept on pärit märtsikuisest ajakirjast Mari, kus lisaks muudele mõnusatele roogadele – valged kastmed kalale ja kanale, fenkoliga marineeritud räimed, kalkuni-kookospiima karri, datlikook jpm – on luubi alla võetud spinat ning spinatitoidud. Selliseid põhjalikke ülevaateid ühest toiduainest kirjutada on igati mõnus töö. Reeglina taasavastan ka enda jaoks need toiduained uuesti. Erandiks ei olnud ka spinat ning miks peaks kindlasti spinatit sööma, selgub varakevadist ajakirja numbrit sirvides. Märksõnadeks on kehakaal, vähiennetus, vererõhk, immuunsüsteem, silmade tervis, põletikuvastane toime jne.

Tegelikult on spinat meie kodus üsna sage külaline niikuinii. Spinatisupp või siis spinatipirukas on need toidud, mida ikka ja jälle teeme. Lisaks on noored väikesed spinatilehed mõnus salatipõhi. Just selliseid salatisse sobivaid spinatilehti müüd juba mõnda aega Prisma kett, kus korralik kotitäis ehk 250 g on väga mõistliku hinnaga saadaval. Kui toit just püreestamisprotsessi ei läbi, on selline kuju säitanud spinat minu meelest tunduvalt apetiitsem, kui sügavkülmutatud püree (mis on spinatisupi jaoks samas väga ok).

See kikerhernestega spinatine roog oli aga meie endi jaoks ka meeldiv avastus. Selline veidi vahemereline kooslus ja muna on kui kirss tordil. Hästi lihtne valmistada, tervislik ja maitsev ning igati paastuaega sobiv ka.
Toodud kogusest peaks jätkuma 4-le