Tatrapliinid


Viimane blogardite külaskäik Mooni kujunes eriliselt toredaks. Tegelikult on seal olles alati pigem tunne, et oled sõpradel külas, kui kohvikus. Seekord oli koos hulgaliseslt toidusõpru. Hästi mõnus oli, et külalislahke pererahvas leidis lisaks meie kuninglikule kostitamisele aega ka elust ja toidust juttu puhuda. Jutuajamisest ajendatuna jäid meelde mõlkuma mitmed toidud Mooni menüüst, mida tahaks kodus ka järgi proovida. Romani ja Igori kokakäekirjad on selged ja lihtsad, lausa kutsuvad proovima, kas õnnestub koduköögis midagi sarnast korda saata.
Seekord proovisin tarajahust pliine valmistada. Kõik retseptid, mis mu otsingute teele jäid, sisaldasid lisaks tatrajahule veel nisujahu. Mul oli millegipärast kangekaelne arvamus, et proovin läbi ajada ilma nisujahuta. Kaks ööpäeva taina kääritamiseks tundus ka üüratu aeg olevat. Seepärast võtsin appi alkoholivaba õlle, et käärimisprotsessi kiirendada. Vihje õlle kohta jagas meile Jana, Mooni särasilmne perenaine. Mooni pliinid valmivad samuti õllega, sest aega oodata pole ka restoraniköögis.

100 g tatrajahu

200 ml piima

1 pudel tumedat õlut

11 g kuivpärmi

Sega pärm jahuga. Vala juurde käesoe piim ja lisa toasoe õlu. Lase käärida tund aega.

3 muna
2 spl hapukoort

maitse järgi soola

1 sl suhkrut

150 g nisujahu (mina kasutasin tatrajahu)


Eralda munakollased valgetest. Sega eelkääritatud taina hulka munakollased, hapukoor, maitseained ja jahu. Sega hästi läbi. Vahusta munavalged ja sega kergelt tainaga.
Tõsta tainas lusikaga pannile kuuma või ja õli segusse. Küpseta keskmisel kuumuse mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Juurde sobib törts hapukoort, peeneks hakitud punast sibulat ja sutsuke siiamarja. Miks mitte ka heeringas või soolalõhe.

Mina määrisin värske lõhesaba(200g) kadakamarjasoola ja pruuni suhkru seguga (1 spl soola ja 1 tl suhkrut) panin karpi ja kallasin üle džinniga, nii, et kala oli üleni kaetud. Lasin maitsestuda üle öö ja lõikasin õhukesteks viiludeks.
Mari-Liis maitsestas lõhet viinaga. Olen Mari-Liisiga sama meelt. Otsatükki esimene viil oli vast liialt tugeva maitsega, kuid järgmised viilud juba tunduvalt leebemad ja parajalt “küpsenud”.


Loe veel Tuuli siidisest pasteedist.