Tomati-vaniljemoos

Tomati-vaniljemoosi idee sain kokakoolist, kui meil käis külas Prantsusmaal kuulus chef, telekokk ja Michelini tärni omanik Christian Etienne (kirjutasin sellest demost siin ja siin). Tegemist oli tohutu suure tomatifänniga, kes meile erinevaid sorte tutvustas ja kõigis roogades (isegi magustoidus) tomatit kasutas. Tomatimoosi valmistas Etienne desserdi (mis sialdas ka tomatisorbeed) juurde ja see sisaldas kilo tomatite kohta sama palju suhkrut! Oma “vaimustust”:) magusate mooside suhtes olen siin juba korduvalt väljendanud, niiet mina otsustasin valmistada moosi võimalikult vähese suhkruga ja lisada sidrunimahla, et see oleks söödav ka juustudega. Kasutasin moosisuhkrut, et saada paksem konsistents. Ausalt öeldes sai see moos ikka üsna magus, aga juustudega väga mõnus:) Enam magusamat aga kindlasti ei sooviks…

Retsept ilmus eelmisel nädalal LP-s koos väikese tomatiteemalise jutuga. Et me teeme LP jaoks asjad aegsasti valmis, siis avastasin u nädal hiljem, kui olin juba retseptid-fotod ära saatnud, et sama moosi oli valmistanud (ja retsepti internetis jaganud) ka juba üks ettevõte. Sealses retseptis oli rohkem suhkrut, kuid vähem tomateid ja sidrunimahla ehk siis ilmselt oluliselt magusam keedis. Kui me neid moose Pille juures eelmisel nädalal visuaalselt võrdlesime, siis selgus, et minu oma on ikkagi paksem ja mustab vaniljeseemnetest – tolles moosis olid seemned põhja vajunud. Niiet nagu ikka – ise tehtud, hästi tehtud!!! :)

Tomatimoos sobib väga hästi juustudega, aga ka valge kala juurde. Kusagilt lugesin, et vanilje pidavat tomatites esile tooma muskuse maitset. Igal juhul soovitan proovida – mõnus teistmoodi moos, mida on hea ka sõpradele kinkida ja külla kaasa võtta.