Tomatimarmelaad

Nossa nossa, ai se eu te pego, delicia, delicia- Micheli hitt, akordioniga!, Portugalist. Ilmselt tellimuslugu Imrelt. Kuigi ma ei saa aru, miks siis portugalikeelne.
Mozza- Imre uus restoran, itaaliapärane, ka väga buono.

Veebruar on väga leiduderohkeks ajakirjanduskuuks saanud. Oma Maitses lehvitab tukka noad-kahvlid Britt. Eakamatel veab jälle eriliselt, sest kõik kodumaa sünnipäevalaua hõrgutised on Tiiuse üles rivistatud. Ajakiri Diivan on aga  Imre Kose`t vist mingil salapärasel viisil uimastanud, sest Imre on kõik oma retseptid seal välja lobisenud. Maailma parimad krõmpsuvad peedid, hõrk röstpardimäärde jne, jne..

Ma olen Mozza`st tõesti iga kord õnnest säravana lahkunud, eriti kui arvestada, et tavaliselt eelneb lahkumisele magustoit. Ja Mozza`s on see tumedast ja mõrust šokolaadist panna cotta apelsinikompotiga. Ükskord ma ostsin lastele kaasa tüki ploomidega majakooki. Mu üheaastane oli kui ära tehtud- mörises kui karupoeg meepoti kallal, ei lasknud kedagi koogi lähedusse, vaid ajas seda kähe käega kiiresti ja suure erutusega näost sisse. Ma võiksin iga jumala päev süüa Mozza tapa– ja salativalikut- rohelist, marineeritud oliive, mozzarellasid, peete, heeringaid, röstpardimääret. Asjadel on maitse ja nad esteetiliselt esitletud, midagi enamat ma ühelt moodsalt söögikohalt ei ootakski. Aga nüüd asja juurde, sest tõesti- Imre ei ole ajakirjas nalja teinud. Kõik tuli sama, või no siis peaaegu sama hea kui Mozzas.

Tomatimarmelaad

50 g šalottsibulat
10 g apteegitilli
2 g tšillit
3 g küüslauku
250 g purustatud tomateid
4 g oliivõli

50 g heledat suhkrusiirupit
8 tüümianioksa
1/2 tl barbequekastet

1/2 apelsini koor
5 g valgeveiniäädikat
2 loorberilehte
125 g vett
soola, pipart
.
Haki sibul, küüslauk, apteegitill ja tšilli peeneks ja hauta õlis. Lisa loorber, siirup ja kuumuta korra. Kalla peale purustatud tomatid, vesi, valgeveiniäädikas, apelsinikooreribad ja kõik muu. Sool, pipar ka. Hauta madalal tulel paksemaks. Maitsesta lõplikult.
Mõelge nüüd saabuvale tomatihooajale ja võimalusele lisada sinna õige väikese magusanüansiga apelsini-aniisieksootikat! Talvel tõstaks siis purgist, millele iganes- kalale või loomale. Siin on ta mõeldud baklažaanile.

Üleküpsetatud baklažaan- melaneze, melaneze (nossa viisil, kui keel läheb sõlme, siis olete kaine)

Lõika baklažaan ratasteks, raputa üle soolaga ja jäta nõrguma (Imre nii ei öelnud, aga mina ütlen). Kuivata rattad ja prae õlis. Jahvata musta pipart ja raputa pisut hakitud peterselli, basiilikut.
Ladumine: baklažaan- tomatimarmelaad- parmesan- mozzarella- pesto. Ja nii üks kord veel, mozzarella jääb kõige peale. Aseta 180 kraadisesse ahju ~5-7 minutiks. Jälgi, et mozzarella väga ära ei sulaks. Naudi soojalt või külmalt.

Röstpardimäärde jaoks võta 125 g röstitud parti, 100 g toorjuustu, 8 tüümianioksa, 5 g Dijoni seemnetega sinepit, 5 g heledat suhkrusiirupit, 15 g vahukoort, soola, pipart

Marineeritud mozarellade jaoks võta 250 g mozarella kirsse, 10 g peterselli, 5 g küüslauku, 1/3 sidruni koort, 10 g toiduõli, 5 g oliivõli, 10 g valgeveiniäädikat, soola, pipart, natuke suhkrut