Üks päev Helsingis

Mõni aeg tagasi kirjutasid mitmed blogijad oma Helsingi elamustest. Need lood ja sahtlis ootav eelmise aasta sügisjooksult saadud Tallinki kinkekaart olid kokku päris hea innustus minna ise Helsingit avastama.

Eile oligi see päev, kus plaanisime küll kell kuus ärgata, et 6:50 sadamas olla, aga loomulikult magasime sisse. Siiski õnnestus meil läbi jäiselt külmade inimtühjade tänavate joostes õigeks ajaks praamile jõuda ning kokkuvõttes veetsime Helsingis väga toreda päeva.

Paljukiidetud Michelini tärnirestoranid jäid seekord külastamata, küll aga sai nauditud suurepärast hommikusööki ühes Soome vanimas kohvikus Cafe Ekberg (vihje selle külastamiseks sain Pille Aleksandrikoogi-teemalisest blogipostitusest) ning mõnusat lõunat taluturg släsh piimabaar släsh kaubanduskeskuse kohvik Eat&Joy’s. Vahele mahtus ka Soome rahvusmuuseumi, Kiasma ja kultuurimuuseumi kiired külastused ning väike shoping. Kiasmas on muide väga põnev raamatupood. Õnneks oli meil väike eeltöö tehtud kuhu minna ja mida külastada ning tänu sellele läks päev täitsa täie ette. Allpool väike instagrami ülevaade.

Koogilett Cafe Ekbergis ja hommikusöögiks Croque Madame. Hästi lahe kohvik oli, natuke Maiasmoka hõnguline. Pakuti 18€ eest buffet brunchi ja ikka palju inimesi, üksi, sõpradega või perega käis seda võimalust kasutamas. Me küll tellisime seekord menüüst, aga Tallinnaski võiks selline brunchi võimalus olla (väljaspool hotellirestosid), taoline sotsialiseerumine on ikka väga tore:

Kiasma raamatupood:

Vineerist, karvased, plastikust ja lahedate piltidega postkaardid Kiasmas:

Soome kuulsate kaubamärkide väljapanek rahvusmuuseumis. Lisaks olid eksponeeritud veel Tunturi, Dingo jt:

Window shopping. Helsingi Kämpi keskuses avas hiljuti poe mu täiesti lemmikutest lemmikum kosmeetikabränd Kiehl’s. Ja veel, täiesti imekspandav oli tänaval nähtud LV kottide rohkus – no umbes üle ühe daamil oli selline riietus – parka või karusnahakasukas, uggid ja LV kott. Pariisis ei jäänud see ka vist nii palju silma:

Vaatasime üle ka Marimekko aegumatud mustrid nende suures kahekorruselises concept store’s + koostöö Conversega. Päris ägedad ketsid on:

Lõunatasime Kluuvi keskuse keldrikorrusel olevas Eat&Joy’s. Pikemalt saab sellest lugeda siin. Et oli laupäeva õhtupoolik, siis oli põhimõtteliselt kõik juba otsa saanud. Me ei viitsinud aga uut kohta otsima minna ning valisime olemasolevast valikust välja perunarieska sandwichi, mis maitses koos lisandiks oleva kuumsuitsulõhe, hapukapsa ja peedisalatiga väga hästi. Lõpetuseks veel jõhvika-vadakujook heräjuoma, mahlane porgandikook ja suur kruusitäis teed ja kõik oli perfecto.

Peale lõunat veel viimane shopping Eat&Joy taluturupoes. Pildil on nende viljajahvatusveskid ja ägeda väljanägemisega lihalett, mille taga askeldas päris butcheri-moodi papi:

Ja mõned pildid koju kaasa ostetud kraamist ja armsatest-ilusatest Soome jogurtitest:) Endiselt kahju, et meil creme fraiche’i ei müüda:

Eat&Joy värskelt jahvatatud viljast valmistatud leibade degusteerimine kodus – perunarieska on küll jube hea ja meega valmistatud mitmevilja röstsai oli ka päris maitsev. Hinnad on muidugi päris krõbedad, rieska 3,50€ ja sai 3,00€.

Piltidel seda ei saa edasi anda, aga lisaks jäi veel meelde ka ülihea teenindus kõigis külastatud kohvikutes ja poodides. Helsingist ja soomlastest jäi kokkuvõttes väga hea mulje, mis natuke muidugi juba tuhmus sadamasse jõudes, kui jommis sommid viina- ja õllekastidega Tallinna laevalt vastu tulid, sellel ei tohi aga lasta ennast väga häirida.

Kõik teised tuhanded jooksjad, kes kinkekaardid said, kasutage see reisivõimalus kindlasti ära, skandinaavia pealinnad on ikka tõelised pärlid. Meile nii lähedal, aga siiski hoopis teistmoodi. Silmaringi avardamine, see on mõnus.