Ungaripärane veiselihahautis letšo ja kartuliga

Fotot ei olnudki tarvis seekord teha, sest seda hautist on valmistatud juba nii mitmeid kordi, et toit ammugi pildistatud. Retseptki tegelikult juba ilmunud, aga mitte blogis. Retsepti leiab ka Eesti Kartuli veebilehelt, kuhu Tuuliga tegime kokku 80 toitu, milles suuremat või väiksemat rolli mängib kartul. Soovin seda resteptikogumikku lapata, ehk leiate midagi uut ja põnevat rahvusmugulast, mida kodus järgi proovida.
Siin toidus on kartul kõrvalosas, andes hautisele toekust. Samuti muudab kartulist keetmisel eralduv tärklis kastme paksemaks. Ja Ungari toitudes kasutatakse üldse päris palju kartulit, nagu meilgi.
Ungaripäraseks nimetasin toidu sellepärast, et tegelikult ei ole ta ükski ungarlaste lemmik-veiselihahautistest, ei guljašš ega pörkölt. Kui nõukaaegne samanimeline rasvane sealiha-koorehautis tähelepanuta jätta, siis guljašš valmistatakse ikkagi pea alati veiselihast (võib olla ka kondiga), sibulast, paprikatest, tomatitest, köömnetest ja tavaliselt lisatakse ka kartuleid. Sisse võib keeta ka klimpe. “Igal maakohal on oma retseptid, kõik guljašid ei ole vedelad nagu supp, kuid leemerohkuse tõttu tuleb neid igagi süüa supilusikaga”, kirjutab Peeter Kard raamatus “Ungari köök”. Pörkolt omakorda aga on paksem hautis, mis valmistatakse alati kondita lihast, lisandiks sibulad ja paprika. Kunagi ei lisata kartuleid ega klimpe. Nii et see hautis siin ongi natuke nagu guljašš, aga paksem. Ja natuke nagu pörkölt, aga kartulitega. Paprikatega saab külmal ajal edukalt tšiitida, kasutades valmis letšot. Kõik on ülimalt lihtne – vajalik kraam potti, poolteist tundi hautamist ja valmis ta ongi! Maitseb superhea, ehtne talvetoit.

Ungaripärane veiselihahautis letšo ja kartuliga
jagub neljale

400-500 g pehmet kondita veiseliha või valmis tükeldatud guljašiliha