Valge šokolaadiga kaetud astelpajukohukesed

Olen ennast kenasti siia Inglismaale nüüd sisse seadnud, kuigi minu kõige tähtsam varandus-köögikappide sisu, jäi kahjuks kodumaale. Aga varsti peaksid ka need tee Birminghami üles leidma. Emotsioone on hetkel palju, liigagi palju. Tahaks kõigest kirjutada, aga trükkima hakates ei tule mu klaviatuurilt ühtegi inimlikku lauset kokku. See linn oma toidukultuuri ning tänavapildiga paneb mind iga päev sügavalt ohkama. Mul on tunne, et midagi on siin riigis ikka väga mäda ning ma mõistan täielikult, miks Jamie Oliver koolisööklate menüü ümbertöötamisega nii palju vaeva on näinud. Tänavapilt jahmatab, teeb kurvaks ja paneb Jumalat tänama- küll on hea, et ma Eestimaal sündisin.
Kõige rohkem ärritavad mind toidupoed. Esiteks on valik minusuguse otsustusvõimetu inimese jaoks liiga suur. Viis vahekäiku hommikuhelbeid-võite ainult oletada, kui kaua ma endale sobivat pakki eile valisin. Selle ajaga oleks üks korralik juustukook ahjus ära küpsenud. Teiseks ei meeldi mulle, et kõik on valmis: võta, pane korvi, maksa ära ja viska mikrolaineahju. Ja ka enamus juurvilju on ära pakendatud, kusjuures puu-ja juurviljade karpidel on kirjas ka säilivuskuupäev. Näiteks pakk kartuleid, mis Eestis võiks vabalt keldris mitu kuud üle elada, säilib ainult 4 päeva. Vähemalt nii väidab silt pakendil. Võta või jäta…kas julgeb neid ka viiendal päeval keeta. Nali naljaks, aga tõesti lihtsaks on inimeste elu siin tehtud. Kõik on pestud ja pakendatud. Otsisin mitu päeva poodi, kus ma saaksin ise oma ingverijuuri valida, aga sellist kauplust ma ei leidnud. Pidin leppima kasitud ja lõigutud ingverijuppidega, mis kilepakendis letil lebasid.

Sel nädalal on koolis sissejuhatavad loengud, kuid homme ootab mind ees ka esimene tund köögis. Vorm on kenasti triigitud ning ootab selgapanemist. Igas köögitunnis on tarvis kanda valge ja sinise ruudulisi pükse, kooli logoga kokajakki, kaelarätikut, madrust meenutavat valget mütsikest ja valget põlle. Kes midagi koju jätab, see tundi oodatud ei ole. Minusugune tuulepea peab juba õhtul vormi koos kõige sinna kuuluvaga kotti panema, et hommikul mööda tuba ringi tuisates midagi maha ei jääks. Esimeses loengus jäi mulle kõrvu minu kursuse juhtlause : ”We did not come here to cook, we came here to learn how to make money out of food.” ( ”Me ei tulnud siia süüa tegema, me tulime siia selleks, et õppida toidust raha tegema”) Selline idee meeldib mulle väga. Mind ootab ees põnev, kirev, kulinaarne ja räsiv aasta, aga ma olen 100% valmis vaeva nägema.

Need kohukesed valmisid kodumaal täpselt enne ärasõitu. Tahtsin endale leida toimiva retsepti, et kohukeseisu võõral maal ise tehtud maiustustega leevendada. Retsept on lihtne, kiire ja toimiv. Toimiva all pean silmas seda, et kohuke leevendab tõhusalt koduigatsust. Head meisterdamist!

Vaja läheb:

  • 2 keedetud munakollast
  • 70 g võid
  • 0,5 dl suhkrut
  • 2 tl vanillisuhkrut
  • 200 g kohupiima
  • 1 dl astelpajusid  (sobivad ka külmutatud)
  • 200 g valget šokolaadi (nt Mesikäpa vahvli tükkidega)
  • Soovi korral paar spl kohvi- või vahukoort, kui soovite pehmema tekstuuriga glasuuri
1. Keeda munad kõvaks. Eemalda munakollased. Vahusta  või suhkru ja vanillisuhkruga, lisa keedetud munakollased ja kohupiim. Seejärel sega ühtlaseks.
2. Vahusta mikseriga kohupiimamassi hulka ka astelpajud.
3. Vooderda sõel marli või muu sarnase materjaliga (mul oli käepärast ainult üks kaunis heleroosa lilledega pits) ning tõsta kohupiimamass sinna sisse. Kata sõel pealt toidukilega ning aseta sõel kausi kohale.
4. Lase kohupiimamassil üleöö külmkapis nõrguda.
5. Täida meelepärased vormid kohupiimamassiga (mina kasutasin silikoonist minimuffinite vorme, sest silikoonvormidest on lihtne kohukesi välja saada) ning aseta 30 minutiks sügavkülma.
6. Sulata vesivannil šokolaad ( soovi korral lisa veidi kohvi- või vahukoort).
7. Kõige lihtsam on vormidest välja võetud kohukesed asetada resti peale, mille alla on asetatud sama suur vorm. Seejärel vala kohukesed šokolaadiga üle ning aseta külmkappi tahenema. Kui šokolaadi on piisavalt tahenenud, siis saad ka kohukese alumise poole šokolaadiga üle pintseldada!
8. Peale šokolaadi tahenemist on kohukesed valmis, nüüd jääb vaid üle kõik nahka pista!