Vietnami kohvist ja mõnest muust asjast veel ;-)

Mul on alati reisides tunne, et see on mu elu parim reis:) Seekord muidugi ka, aga praegusel juhul on tegemist objektiivselt kõige lahedama reisiga, sest eile sõitsin juba ISE mootorrattaga:) See oli küll kell 2 öösel, kui liiklus oli olematu, aga ikkagi:) Kes oleks võinud arvata, et kõigist maailma kohtadest ma just Saigonis mootorrattaga sõitma õpin, aga seekord läks siis nii (enam paremini minna muidugi ei oleks saanud ka) ;-) Aga kuigi mulle tehti siin eile kompliment, et lõpuks ometi kirjutan ma ka millestki, mis INIMESTELE huvi pakub ja mu viimane blogipostitus olevat isegi “enam-vähem loetav olnud”, siis pean siiski mootorratta-huvilisi kurvastama, sest täna ma rohkem neist ei räägi :):):)

Mis aga toidusse puutub, siis kirjutan sellest kunagi hiljem põhjalikumalt (ma olen siin ju kokku ligi kuu aega), aga mõni asi on kohe selline, mis pikemalt ei kannata oodata. Nt maailma parim kohv!!! Vietnam on maailmas suuruselt teine kohvieksportöör ja sellest eriliselt heast kohvist, mis on ilma liialdusteta šokolaadise maitsega, olin enne tulekut palju kuulnud. Kusjuures, siinset õiget(!) Vietnami kohvi juues on tõesti tunne, nagu jooks kakaod v kuuma šokolaadi kohviga. Igal juhul lauale tuuakse see sellise “aparaadiga”, mida saab ka igalt poolt osta ja mis loomulikult mul vist nädal aega juba kohvris olemas. Kõigepealt tuleb natukene kaane all seista lasta, kuni kohv läbi sõela vajub

ning siis see kohvipuru sisaldav osa tõsta kaane peale ja  võtta ära sõel

Vietnamlased ise joovad ka tohutult palju jääkohvi. See on pmst samasugune kakao v kerge šokolaadi maitsega kohv, mis on aga klaasitäie jääga ja soovi korral saad lisada ka kondenspiima.

Jääkohvi pidid jooma vietnamlased päevas ikka suures kogus, nt taksojuhtidel on kõigil pidevalt jääkohvi tops käepärast. Ükskõik, kus päevasel ajal näed vietnamlasi istumas, alati on neil jääkohvid ees. Ja alati tuuakse kohvi kõrvale ka klaas jääga rohelise teega.

Peab muidugi mainima, et kesklinna turistikates kohtades seda õiget kohvi reeglina ei saa, st saab küll head kohvi, aga mitte koos selle aparaadiga ja mitte seda päris õiget, niiet need pildid (va viimane) on nt tehtud ühes  district kolmes asuvas coffee shop’is (nii nimetavad vietnamlased ise neid kohvikuid), kuhu ükski turist reeglina ei satu. Selline näeb see kohvik eest välja koos kollastest lilledest uus-aasta kaunistustega

ja seest selline

See oli nüüd üks peenem koht, kus asub ka Saigoni kõige kallim (150 000 eurot maksev) audiosüsteem. Samas enamik kohvikutest on lihtsad pigem putkamoodi eest lahtised ruumid nagu nt see siin

Kui klikkad pildi suuremaks, siis peaks näha olema, et kõigil on ees jääkohviklaasid (ühel naisel, kes seljaga meie poole, oli tegelt ka tavaline kohv) ja klaasid rohelise teega, milles on hunnik jääd. Ja vietnamlased armastavad käia nendes coffee shop’ides istumas nii üksi kui ka mitmekesi. Pole vist vaja mainida, et selliseid kohvikuid on linnas hästi-hästi palju:)

Kui aga inimesed istuvad (plastmass) toolide ja laudadega tänaval, mida nad siis joovad? Jääkohvi ikka (sõltumata vanusest)

Mul on ainult üks probleem selle kohviga – seda on tegelikult jube vähe. Tass on pisike ja sellest on pool kohvi täis, kui aga jääkohvi juua, siis on klaas jääd ääreni täis

niiet kohvi jood pmst mõne suure sõõmuga ära:)

Aga kuigi seda kohvi on vähe, siis on see ikkagi kange, niiet mina oma kofeiinivajaduse saan täitsa ühe kohviga päevas rahuldatud. Mis siiski ei tähenda, et ma ühe kohviga piirduda suudaks, sest palaval päeval on ju värskendavat jooki vaja ja õlut ma paraku ikka veel ei joo. Ja muidugi, mis põhiline, see kohv lihtsalt on über hea!!! Kuigi Saigon läheb minu jaoks ajalukku ka sellega, et ma siin oma elu esimese õlle ära jõin. See sai aga juhtuda ainult tänu sellele, et tegemist oli elusa vaadiõllega, mis ei olnud just eriti õlle maitsega – selline lahja ja mahe:):):)

Kui Vietnamisse tulla, siis üks asi, mis tuleb kindlasti ära proovida on Phở (phở bò liha, phở gà kana) supp. Üks väga hea koht, mis asub küll district ühes, aga kus käivad ka kohalikud ise nii söömas kui seda suppi kaasa ostmas, on see siin

Rohelist kraami paneb taldrikule üks poiss “resto” nurgas

ja siin üks väike pildike Kenzo ja Ralfiga (Raul oli kahjuks eile kodus) enne mootorrattarallit :D:D:D